Uus eesti lühifilm

Eestis saab ja peab tegema filme..

Olles üleskasvanud eesti filmide keskel (kes ei teaks Metskaptenit, Keskpäevast praami või Põrgupõhjat) olen märganud et praeguseks on areng vaat et peatunud.
"Kõrgemal korrusel" küll tehakse filme aga kuhu on kadunud "rohujuurte" looming. Juurdekasvu on vaja, positiivset juurdekasvu.

Üks väike samm on tehtud. Võtsin eelmise aasta alguses julguse kokku proovida midagi täiesti tundmatut ja uut. Koos õma õega töötasime välja ühe mu varasematest lühinovellidest ning alustasime esimeste sammudega. Sadu tunde internetis, kilomeetrite viisi foorumite tekste küll käsikirjade kirjutamisest, storyboardidest, varustusest, näitlejate juhendamisest jpm.
Positiivne oli et mida rohkem sa pühendud ühte kindlasse teemasse seda suuremaks paisub huvi ja kindlamaks muutuvad sihid. Eelmine suvi oli aeg kevadisest teooriast praktikat teha.
Üks võimalus on muidugi julmalt oma film endale "osta". Maksa kõige eest vasakule paremale ja kõik teevad tööd naeratades. Meil sellised võimalused puudusid ja kahtlen kas oleksingi tahtnud seda niimoodi. Alguseks oli vaja tehnikat. Prozektorid, kaablid, mingil määral filmistuffi sai hulgikaubandusest soetatud. Läbi sõprade ja tuttavate saime jälile heale kaamerale ja väga vilunud operaatorile. Inimesed kes võtsid julguse kokku esineda filmis tegid seda kuna tahtsid, nii nagu minagi, proovida midagi uut ja huvitavat. Filmimise kohaks sai Saaremaa koos oma kadakate ja tuuliste randadega. Ka siin oli palju sõitmist ja rääkimist, tutvustamist ja reisimist. Vaja oli ju leida kõik vajalikud filmikohad, riided, rekvisiit ja ajaplaan. Samas õpid palju muud millele varem ei mõtelnud. Näiteks kui tood grupp inimesi mitme päevasele filmivõttele siis peab organiseerima toitlustuse ja majutuse. Samas ei saa inimesi piitsaga taga ajada vaid ka võtete ajal peab "aja maha" võtma ja näiteks ujuma minna..
Tagasi arvutite taga hakkab kolmas järk ja see võttis meil pea terve sügise. Nüüd oli vaja algmateriali filtreerida, konvertida, parandada, kohendada. Vahepeal peab tegema algversioone filmist ja sõrmega järge ajama kus parandada vaja, mida võtta, mida ära jätta. Siis selgub ka mis filmimata jäi, mida oleks pidanud teisiti filmima jne.
Väga stressiline aeg.
Muusika on filmis väga tähtis. Paljud ütlevad et filmi saab ka kõrvadega vaadata. Käisin paaril filmifestivalil ja märkasin et kuigi filmid võisid mingir määral välja näidata kreatiivsust või originaalsust oli muusika peaaegu alati kopeeritud ja liiga kõvasti. Tundub et paljud amatöörfilmijad on muusika osa täiesti kõrvale lükanud kui tülika teema ja lõpuks mingeid klippe lisanud kuna peab..
Et mitte ajada asja keerulisemaks kõikide copyrightidega ja litsentsidega otsustasin ise muusika leida. Järjekordselt oli sõprade ja tuttavate ämblikuvõrk kulda väärt. Filmis kasutan ühte instrumenti aga seda mängib väga kogenud muusik. Nendele kes alaväärtsustavad muusika osa filmis võin öelda et olin screeningsversioonides kasutanud erinevaid muusikaklippe et leida filmi musikaalne värv aga kõik katsetused osutusid valeks. Kuni lisasin lõppversiooni elava muusika. Kuigi film on mustvalge on muusika värviline. Nii et ärge olge liiga kindlad et küll see muusika tuleb, peaasi et film valmis saaks. Kusjuures muusika kohalt olin juba kindel oma valikus juba kevadel filmi planeerides.
Nüüd siis on film n ö purgis ja nüüd algab neljas järk. Festivalid, näitused, esitused ja linastused. Euroopas ja mujal maailmas on amatöör lühifilmid tunnustatud seisus kui kasvulava uutele ideedele ja suundadele. Ka Eestis oleks vaja "uut verd" et filmindus toodaks garderoobist välja. Loodan oma filmiga kindlasti Eestis festivalidele pääseda, osaleda ja näidata et filmindus on olemas kuigi ei lehvita ennast esikaantel.
Teie kes loete seda artiklit võite nõu anda, soovitada ja anda linke kus ja millal Eestis on võimalusi oma lühifilme näidata..

Mis filmiga on tegemist? vaata siit..

http://www.hot.ee/saaremaja/ (Teretulemast ja kutsu teisigi..)

E T Tullus
(http://hem.passagen.se/mcraptor/)