Statistika

Mõned numbrid USA filmitööstuse kontekstis

Suured iseseisvad produtsendid toodavad eranditult stuudio ehk levitaja osalusega ja nende filmidele näidatakse sajaprotsendiliselt “rohelist tuld”, kuna nad ei paku kunagi levitajale midagi, mis ei ole neile vajalik. Iga tehing, mille stuudio sõlmib, on nende jaoks hea tehing, ja seda, kas teatud tehing, omand või ettepanek on neile vastuvõetav, võib peaaegu täieliku kindlusega öelda juba enne nende büroosse astumist.

Kogu süsteemis, kaasa arvatud QSEs, kasutatakse investorite rahasid eranditult arenduse faasis, mitte aga produtseerimiseks. Peale panga poolt antud produktsiooni finantseerimise kinnitust pole enam võimalust tootmisprotsessi peatada – film saab toodetud. Pangad ei kaota kunagi oma investeeringuid, sest juhul kui produtseerimisfirma ei suuda filmi valmimist stuudiole garanteerida, võtab tootmise üle tarnetagatisfirma. Kui see peaks juhtuma, siis film tavaliselt kukub läbi, kuna stuudio peab pangale tasuma filmi tarnimisel, mitte aga selle kunstilise väärtuse põhjal. Tarnetagatisfirma peab kindlustama, et ei teki vajadust üle võtta, kaitstes nii ka stuudiot, mitte agalihtsalt rahuldama panga ja stuudio vahelise lepingu olemasolu nõuet. On vaid 0,1%-line ülevõtmise võimalus. Kui see juhtub, variseb lisaks ühe filmi tootmisfirmale kokku ka emafirma – see on kurb päev ka stuudiole. Kui midagi juhtub produktsiooni järgus, ei mõjuta see erainvestorit, kuna tema investeering tagastatakse kohe peale panga finantseeringu laekumist produtseerimisfirmale, välja arvatud siis, kui ollakse pikemaajalistes arendusse investeerimise suhetes.

Ameerika Ühendriikides teab sajast produtsendist ainult üks detailselt seda, kuidas tööstusele õigesti läheneda, nii nagu ka QSE seda teeb. On tõepoolest haruldane, kui teatakse, kuidas tööstus toimib. Kahjuks vaid 1% nendest, kellel on vajalikud teadmised, saavad kunagi võimaluse seada firma üles nii, et see rakenduks süsteemi professionaalselt teenindava firmana. See on tööstusele tervikuna hea üllatus, kui uustulnuk on olnud võimeline väljastpoolt tööstust firma püsti panema nii, et see töötab õigesti.

Ameerika suurimal filmifestivalil Sundance valivad stuudiod aastas levitamiseks parimal juhul viis filmi kolmest tuhandest. Selline õnnemäng on mõttetu.

98%-l filmidest, mille produktsioon on finantseeritud tööstuseväliselt, puuduvad oma stuudio levituslepingud ning nad ei teeni kunagi tagasi oma tootmiskulusid.

80% filmidest, mis on korrektselt arendatud erafinantseeringu või filmitööstusvälise finantseeringuga, teenivad head sissetulekut.